Soome ärimees Björn Wahlroos ütleb, et Soome on augu põhjas, millest valguse kätte jõudmiseks kulub aastaid. Valida on kaks teed: Rootsi või Uruguay oma.
- Sampo Grupi, Nordea ja UPM-Kymmene nõukogu esimees Björn Wahlroos esines möödunud aastal Äripäeva konverentsil Äriplaan 1015 Foto: Andras Kralla
Helsingin Sanomat tegi intervjuu ärimees Björn Wahlroosiga tema raamatu „Majanduse kümme kõige hävitavamat ideed“ ilmumise tõttu.
Mis on Soome majanduses valesti läinud? „Palju. Väga palju,“ ütleb Wahlroos. Kõigepealt vaevavad Soomet samad mured, mis muudki Euroopat: ei ole aru saadud globaliseerumisest. Arengumaade miljard uut inimest võitleb samade töökohtade pärast kui eurooplasedki. Ja mitte ainult tööpaikade, vaid ka maksutulude pärast.
Wahlroosi arvates on tihedamale konkurentsile valesti reageeritud. „Kui maksutulud on vähenenud, on Euroopas sellele maksutõusuga reageeritud, astudes sellega vihma käest räästa alla.“
Kärpimist soovitatakse Kreekale, aga mitte endale
Euroopa riikidel pole ka tahtmist kulusid kärpida. Kreekal küll kästakse kulusid kärpida, aga ise seda teha ei taheta. „Kas on tõesti nii raske öelda veidi varem, et pidage hoogu, nii ei saa see edasi minna.“
Wahlroosi üllatab, kui lühike on Soome poliitikute kärbete nimekiri. Avaliku sektori kärpimisvajadus on kümme miljardit eurot, aga nimekirjast leiab vaar paar miljardit eurot. Olukorra kogu tõsidust pole tahetud või suudetud mõista.
Pea on peidetud liiva alla osalt ka seepärast, et Nokia edu tõttu pidasid soomlased ennast globaliseerumise võitjateks. Nüüd on Nokia küll needuseks saanud.
Maksud kägistavad pikkamisi
Kümne aasta järel on lõpuks taipama hakatud, mis olukorras Soome tegelikult on. „Meie probleem on see, et pole kasvu ja pole ka tulevikulootust.“ Kokkukukkumine ei tule siiski äkki ja seetõttu saab ebameeldivaid otsuseid edasi lükata. „Maksud võib pikaks ajaks kõrgeks jätta, sest kulub aega, enne kui inimesed ja töökohad lahkuvad.
Wahlroosi arvates on majanduse suurim lõks selles, et töö on maksustatud, vaba aeg aga mitte. „Kui maksud aetakse nii kõrgele nagu Soomes, siis ole ime, et inimesed valivad vaba aja. Oleme jõudnud aega, kus üha enam ressursse kulub aktiivsete inimeste asemel passiivsetele.“
Soome uuele valitsusele soovitab Wahlroos maksukärpeid. „Tunnen ennast peaaegu idioodina iga kord, kui pean ütlema, et avalikul võimul pole teisi vahendeid järel.“
Kaks teed
Wahlroosi sõnul on Soomel valida kaks teed. Kas minna Rootsi teed, kus alustati majanduse uuendamisega kümme aastat tagasi sotsialistist peaministri Göran Perssoni juhtimisel. Siis vähendati töötute kompensatsiooni ja makse töötulult.
Või siis võib Soome minna Uruguay teed. Uruguai oli 1920ndatel aastatel maailma rikkuselt 10. riik ja eeskujulik heaoluühiskond. 1960ndatel aastatel tabas riiki majanduslangus, millest riik ei osanudki välja tulla. Tulemus oli aastakümneid kestnud pime aeg, millest alles nüüd hakatakse toibuma.
Seotud lood
Kulla hind purustas oktoobris uued rekordid ja on kiiresti lähenemas 3000 dollari piirile. Novembri alguses tõi Donald Trumpi valimisvõit kullaturule küll suure päevase languse, kuid pikaajalist negatiivset mõju kullaturule ma ei näe. Pigem vastupidi.